Joomine

Aastatega on see kogus olematuks muutunud. Tõenäoliselt on saatuslikuks saanud järgmise päeva pohmakad kuid ei joo peaaegu üldse enam. Varasemalt ja nooremana sai ikka kuus mitu korda joodud ja kõike. Mehe joomine jääks ette kui igal nädalavahetusel jooks.

Mida vanemaks seda väiksemaks jäävad kogused nii mehel kui minul

joomine

Ise 1-2x nädalas veini, proseccot või siidrit. Ei suhtu mehe joomisse ka kuidagi halvasti kui kõik on mõõdukuse piires ja päris ennast purju ei jooda.

Talvel võtan vahel külmapitsi või jäägermeistrit, aga harva.

Kui mul mees kodus on, siis ta joob kindlasti rohkem, kui mina. Talle meeldib vahest paar rummi koksi teha. Nädalavahetusel võime vahest ka nagu täitsa joomata olla, aga kui tuleb tuju, siis tuleb tuju. Vahet pole, kas on esmaspäev,kolmapäev või reede. Ma ise joon suhteliselt harva, aga siis ikka niimoodi, et rihm lõdvaks.

Mul on huvitavalt alkoga olnud.. 13a kammisin nii sassi ennast ühel peol, et ehmatus kestab vist siiani Peale seda pulli ei julgenudki hästi enam midagi juua, eks sai ikka, aga mitte kordagi polnud ma purjus. Eks heas tujus ikka, aga täiesti adekvaatne. Siis tuli periood, kuskil al 17a kuni mingi 26-27a äkki, kus olin täiskarsklane. No ja nüüd siis viimased paar aastat olen selline paar korda aastas jooja. Eelistan kvaliteetseid siidreid, mis pole siirupid a'la Fizz. Vahel mõne uue maitse turule tulles proovin ära, aga iga kord ka pettun kahjuks. Sünnipäevadel jms pidudel pokaali šampust teinekord pressin alla, aga mitte alati. Vahel harva mõni koks. Jõhkralt meeldivad Fassbrause ja Radlerid, mis muidugi on alkovabad Mees ei joo siiani ja kuigi ma enda alko tarbimisele panin tema halvakspanu tõttu kunagi piiri, siis tänaseks kui mingi kommentaar ka tuleks, siis nii kurb, aga joomata nüüd ka ei jäta
Ükski pidu pole pidamata jäänud ja ei jää ka edaspidi. Alkost puudust ei tunne absull, aga vahel siiski miskit head limpsiks